Roheteadlikkuse kuu Kirivere koolis
Eelmisel kevadel avas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotlusvooru, et toetada projekte, mis suurendavad üldhariduskoolide õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Uue õppeaasta alguses saime samuti rõõmustava uudise osaliseks, sest meie kooli meeskonna koostatud projekt „Roheteadlikkuse kuu Kirivere koolis“ sai rahastuse otsuse. Projekti eesmärk on tõsta õpilaste teadmisi taastuvenergiaallikatest, keskkonnasäästlikust käitumisviisist ning panna õpilasi rohkem mõtlema, kuidas igaüks meist saab igapäevaselt anda oma panuse rohelisema keskkonna heaks.
Fossiilkütuste põletamine on kõige suurem CO2 heite tekitaja ning seega olulisim kliimamuutuse põhjustaja. Keskkonnasõbralikum alternatiiv on taastuvenergiaallikatel põhinev energia tootmine. Esimene suurem samm keskkonnasõbralikuma kooli suunas oli päikeseenergial töötavate õuevalgustite paigaldamine. Kooli ümbrusesse paigutati projekti raames 10 valgustit, mis seniseid valgusteid asendades aitavad kindlasti vähendada meie kooli energiatarbimist ja seeläbi olla keskkonnasäästlikumad.
Roheteadlikkuse kuu sai alguse 16. jaanuaril plakatikonkursi avamisega. Iga klass sai ülesandeks koostada plakat teemal „Kuidas nutikalt säästa?“. Valminud plakatid olid eriilmelised, kaunilt ja huvitavalt kujundatud ning sisaldasid hulgaliselt ideid ja lihtsaid nippe, kuidas me kõik saaksime käituda igapäevaselt keskkonnasäästlikumalt. Žürii hääletustulemuste põhjal osutusid parimateks 2., 5. ja 7. klassi õpilaste tööd.
Rohekuu raames viis loodusainete õpetaja Eda Miljand läbi 4.-9. klassi õpilastele piimaplasti töötoad. Õpilased said ülevaade plastireostuse tagajärgedest ning juhised, kuidas plasti oleks võimalik asendada keskkonnasõbralike materjalidega. Veel räägiti plasttoodete taaskasutamisest ja sorteerimisest. Praktilise tööna said kõik osalejad valmistada kaseiini baasil piimaplastikut ning proovida sellest valmistada ehteid, nööpe ja erinevaid kujukesi.
30. jaanuaril toimus 7.-9. klasside õpilaste õppekäik Koksverre biometaani tootmisjaama. Biometaan OÜ juhatuse liige Ahto Oja tutvustas tehase tööpõhimõtteid ning selgitas õpilastele, kuidas ja millest biometaani toodetakse. Biometaani toodetakse Koksveres lehmalägast ja põllumajandusjäätmetest, seega saame öelda, et see on taastuvatest allikatest pärit kütus. Oluline on seegi, et biometaani kasutamine mootoris nafta asemel aitab hoida meie õhu puhtamana, sest õhusaastet tekitab see oluliselt vähem.
1.-3. klassi õpilastel ja lasteaialastel käis rohekuu raames külas sorteerimisspetsialist Keskkonnake. Lõbus konnake näitas lastele multifilmi Pakendikest, kes olid väga õnnetud, kui nad leidsid oma lõpu prügimäel. Palju rõõmsamad olid need pakendid, kes leidsid tee pakendikonteinerisse ning tänu sellele said endale uue elu. Lõpetuseks tegime läbi sorteerimismängu endale selgeks missugused pakendid missugusesse konteinerisse sobivad.
Rohekuusse mahtusid veel ka kogu kooli õppekäigud Tallinna Energia Avastuskeskusesse. 1.-3. klassi õpilased said läbi teadusteatri „Avasta elekter!“ kaudu teada, kuidas siis ikkagi täpsemalt toimib meid ümbritsev maailm. 4.-7. klass sai programmis „Energiadetektiivid“ tundma õppida erinevaid energiaallikaid ning nende kasutusvõimalusi. Rühmatöö käigus panid õpilased kokku vooluringi ja uurisid erinevate ainete, sh kütuste ja toiduainete energiasisaldust. 8.-9. klassi õpilased uurisid õpitoas „Kliimamuutused“ läbi katsete ja arutelude, miks keskmine temperatuur Maal pidevalt tõuseb ja kuidas see elu Maal mõjutab. Lisaks said kõik õpilased tutvuda Avastuskeskuse põnevate ekspositsioonidega ning näha välgu ja staatilise elektri demonstratsioone. Kõik soovijad said ka ise katsetada, kuidas staatiline elekter nende juustele mõju avaldab.
Rohekuu lõpetasime 10. veebruaril Kuldvillaku mänguga, kus kõik õpilased said oma teadmised, mis rohekuu jooksul omandatud, proovile panna. Oli rõõmustav näha, et enamus õpilasi oli oma silmad ja kõrvad õppekäikudel, õpitubades lahti hoidnud, lugenud kooli peal informatiivseid stende ning kõik olulise meelde jätnud. Võin julgelt öelda, et meie kooli õpilased on nüüd kindlasti palju roheteadlikumad ning oskavad teha edaspidigi keskkonna heaks rohelisemaid valikuid.
Gea Annuk
Kirivere kool
õppealajuhataja
